EMAMAKI: 80
Lememorandamu inemakhasi langema-17.
LIPHEPHA LESIBILI (P2)
IMEMORANDAMU
LIBANGA 12
SIGABA A: TINKONDLO
TINKONDLO LETIFUNDVWE EKILASINI
UMBUTO 1
INDZATJANA
Nankha emaphuzu langabukwa:
Sonkondlo utsi gogo usilulu sekulondvolota lwati.
Sonkondlo utsi gogo ungumtapo lapho kutfolakala khona lwati, emagugu esive nemasiko.
Gogo ufundzisa sonkondlo nalabanye aphindze acedze situnge ngekutsi abafundzise ngalokuphatselene nemphilo.
Sonkondlo ubonga gogo loligugu nasetitukulwaneni.
NOBE
TIMPHENDVULO TEMIBUTO LEMIFISHANE
UMBUTO 2
Sonkondlo usebentise sibabato ngobe akhombisa kumangala kuloku lokwentekile.
Libhokisi lemufi.
Sonkondlo ukusebentise ngemphumelelo ngobe etihlatsini talabo labaphekeletele umufi tinyembeti tiphuma ngalokungenamkhawula ngenca yebuhlungu labakuvako.
Kubumbana akukho ngobe emtsimbeni silindzele kutsi kube nenjabulo kodvwa lenkondlo ikhuluma ngemtsimba lomayelana nekufa lapho baphekeletela umufi baciphita tinyembeti nabuso bunyukumele.
Sihloko asihambisani nalokushiwo yinkondlo ngobe lona lofundza lenkondlo ulindzele umcimbi lapho kujatjuliwe kube kugidvwa. Lokushiwo yinkondlo kumayelana nekufa.
NOBE
UMBUTO 3
Sonkondlo bekasesimeni sekujabha/sekuphelelwa ngemandla/sekudzangala, ngekwehla kwelizinga lelutsandvo lwakhe naSbongile.
NOBE
UMBUTO 4
Lafiphala lilanga lami,
Lala kancane mkhulu wami!
Lomugca usimuntfutisi. Butfongo lekuyintfo lengaphili yentiwe yaba tetimphawu temuntfu lophilako. Butfongo kuba sengatsi bunetinyawo tekuhamba uma bunyonyobela umutfu kutsi agcine sekalele.
Sonkondlo ukhuluma ngamkhulu. Lokuhlwa lakhuluma ngako sonkondlo, kufa. Loku kusho kutsi mkhulu njengobe samdzala sangashona nobe nini. Kantsi kusenokwenteka aphile sikhatsi lesidze.
Babakhela tindlu./Kubaholela imphesheni./Kubapha kudla./Banikwe tinsita tamahhala njengemanti, gezi/Babakhele tinsita tekungcebeleka njll.
UMBUTO 5
INDZATJANA
Nankha emaphuzu lekufanele abe khona.
Live labamba longentasi ngemculo waBrenda.
NOBE
UMBUTO 6 (IMIBUTO LEMIFISHANE)
Kusho kutsi kwajabula wonkhe umuntfu.
Kuw' emadliza emilandvo
Yinyanga lapho umbuso welubandlululo waphela khona Umlandvo waseNingizimu Afrika wantjintja ngobe kwaba khona kuvota kwato tonkhe tinhlanga.
Ngumlayeto lomayelana nebunye nekuvana.
SAMBA SIGABA A:
SIGABA B: INOVELI
UMBUTO 7
INDZABAMBHALO
Timphendvulo titawehluka.
Lushawulo.
Tintfombi.
Lushawulo:
Kungavetwa loku lokulandzelako ngaye:
Kubayinganwa - Loku kuyayichubela embili indzaba ngobe kube akazange aganwe eMankayane ngabe Titfombi asimboni kantsi futsi nesimilo sakhe ngabe asigucuki.
Kuyengeka - Utsatseka lula nakeva kutsi unina uyatsakatsa. Loku kuyichubekisela embili lendzaba.
Kungavela loku ngaye lokuchubekisela indzaba embili.
Kwetsembeka - Loku kwenta kutsi abambelele emendvweni nasetimweni letimatima. Loku kuyayichubela embili indzaba.
Kubeketela - Ngekubeketela wakhona kuhlala neninatala, wahlala naTintfombi.
Inhlonipho - LaMagagula ukhombisa inhlonipho kuninatala, ukhombisa kutsandza zakwabo nebantfwabakhe.
Tintfombi:
Akuvele loku ngaye lokuchubekisela indzaba embili.
Sibindzi - Uletsa umntfwana longasiye waLushawulo, ubulala bantfwana bakhe kuze kucoshwe uninatala. Loku kuyichubekisela embili lendzaba ngobe Lushawulo wamcosha vele unina.
Umona:
Umona wakhe umenta angafuni kuhlala nalabanye bantfu kube yena ubakhandze bakhona. Loku kwenteka nje indzaba iyachubeka.
Butsakatsi:
Kuyabonakala kutsi ngemutsi wakhe ubulele Lushawulo inhlitiyo, wamenta wangasaboni liciniso nekutsi atsandze yena kuphela. Loku kuyichubela embili indzaba.
NOBE
UMBUTO 8 (IMIBUTO LEMIFISHA)
Khetsile abebona kutsi uyise akamtsandzisisi unina, ngako-ke wabona kuncono kutsi anyenye nakahamba.
Lenkhulumo isho kutsi noma ngaphila utawulahlekelwa ngulomntfwana lametfwele.
Bobabili bayakholweka ngobe konkhe lebakwentako nguloku lekunekwenteka emmangweni, sibonelo: kwendza esitsenjini, kungevani kwebafati.
Kunakekela batali nalamanye emalunga emndeni.
Loku kwentiwa ngukutsi Khetsile bekakhatsateke kakhulu ngekugula kwenina emaphoyisa ambona angumumntfu logulako loya kudokotela, amvumela.
Yebo sibumbene ngobe ekugcineni Tintfombi labenta imphilo ibe munyu ekhaya, ikakhulukati kuLaMagagula, sewubonakala aphuma lomphela esiphetfweni.
Tsatsani lapha bafana ninike unyoko."
Sisento lesikhombisa kungabi nenhlonipho yemtali. Emmangweni asemukeleki ngobe tibi tasekhaya atikhishelwa ngaphandle, kuyaboniswana.
NOBE
UMBUTO 9
INDZABAMBHALO
Timphendvulo titawehluka.
Singeniso.
Umtimba.
Siphetfo.
Sikhulu Tsabetse ungubabe longagegi ngenkhulumo, wavele watjela Mphikeleli emehlweni kwekutsi akamfuni ekhaya lakhe.
Uma ungumuntfu kufanele ukhulume loko lokufunako ungagegi kute bantfu bakwati kahle kutsi ungumuntfu lonjani.
Mphikelele ungumfana lowalimela liciso ngesikhatsi selubandlululo waze wanikela nangemphilo yakhe.
Utse kububuya ekudzingisweni wachubeka nekusebentela sive saseMbalenhle.
Kutse nobe Tsabetse azama kumphatsa kabi kepha waphikelela njengeligama lakhe nebangani bakhe kutsi baletse imphucuko endzaweni yaseMbalenhle.
Umuntfu kufanele uma afuna intfo aphikelele aze ayitfole. Ummango ufundza kubeketele nekuphikelela etimweni letimatima.
Umngani locotfo akakushiyi enkingeni, uba nawe ebuhleni nasebubini. Ummango ufundza kuba cotfo ngaMsiti.
Khulumile. Ummango ufundza kutsi kufanele uyimele indvodza yakho ngaso sonkhe sikhatsi ebumnandzini nasebubini. Khulumile phela abeyisita indvodza yakho ekuphumeleliseni tinchubomgomo endzaweni yaseMbalenhle. Khulumile abeyinika sibindzi indvodza yakhe ngemiphumela yelukhetfo.
NOBE
UMBUTO 10 (IMIBUTO LEMIFISHA)
Kutfolakala ludvweshu lwangaphandle ngobe Magumeni akayivisisi indzaba yekutsi aphatfwe nguMphikeleli ngobe atsi wekuchamuka.
Kuhle ngobe uma uhlala emmangweni nawe tingucuko uyatifuna. Kuhle kutibandzakanya netepolitiki ungatsi awutingeni ngobe ungumfundisi.
Kubaluleke ngekutsi umuntfu lebamkhetsako kufanele abecotfo, abeketele atinikele ngaso sonkhe sikhatsi. Akungabi ngumuntfu lotsandza imali, asebentele esikhwameni sakhe.
Akakacinisi ngobe yena akamati, wahamba asesemncane waya ekudzingisweni.
Umuntfu lokhetsiwe usebentela hulumende akatisebenteli yena, uhambisa umsebenti wemmango.
Magumeni bekatifunela sikhundla kuphela kepha angakhombisi kusebentela ummango nobe anguthishela.
Imingcwabo yakadzeni beyihlonishwa kudla kuta nabomakhelwane kepha nyalo labaya emangcwabeni bayela kofuna kudla, babange nemsindvo, imindeni leminye itinatsele tjwala.
Umuntfu lofuna kufundza akangajikiswa ngobe uma sekacedzile utawulitfutfukisa likhaya nendzawo yangakubo.
Kufundzisana ngemasiko nemihambo yesintfu lehambelana nesifo.
Emasiko. Iyahambisana ngobe ingulenye yenchubomgomo letfutfukisa sive. Ingcikitsi lesemcoka intfutfuko.
Kufa kuyahlonishwa ngobe kufanele kulandzelwe imihambo nemasiko. Nangabe kushoniwe akwentiwe loko lokuhambisana nesimo.
SAMBA SIGABA B:
NOBE
SIGABA C: UMDLALO
UMBUTO 11
Kuhambelana kwebalingisi nengcikitsi yemdlalo.
Sibonelo semaphuzu langena ngaphasi kwendzabambhalo singeniso:
Bahlolwa batawuchaza ingcikitsi yalomdlalo kutsi ingumbango webukhosi bese bayasho kutsi kubalulekile kutsi balingisi kuko konkhe labakwentako kuphatselane nengcikitsi.
UMTIMBA:
Mkhalelwa uhambelana kahle kakhulu nalengcikitsi ngobe nguye lowacala lenkinga ngekubeka Mkhosi esihlalweni sebukhosi. Loko ngiko lokwavulela ludvweshu lwalombango.
MAKHOSI
Nkhanise uphatselene ngco nalengcikitsi ngobe nguye loyimbangi yaMakhosi, ngobe atsi yena nguye lofanele atsatse bukhosi njengendlalifa yaMkhalelwa.
SIPHETFO:
Bahlolwa kumele basonge onkhe emaphuzu labacoce ngawo emtimbeni wendzabambhalo. Lokunye lokubalulekile kuphawula ngemphumelelo nobe kwehluleka kwembhali ekubhaleni umdlalo lonebalingisi lababumbene nengcikitsi.
NOBE
UMBUTO 12 (IMIBUTO LEMIFISHA)
Sifiso ungumdlali lotfutfukako ngobe njalo naketa kuMakhosi, uta nemasu lamasha ekulinga kuncoba Nkhanise nelicembu lakhe.
Indlela lakhuluma ngayo Makhosi ikhombisa kuba nemoya lophasi nalonelucolo, njengemuntfu longevani neludlame.
Emimangweni lesiphila kuyo lusha lunemacembu latibita ngekutsi angemagenge. Lamacembu alwa odvwa abange tintfo letehlukene njengetintfombi, tidzakamiva, nalokunye, njengobe emacembu aboNkhanise naMakhosi abanga bukhosi.
Umfelandzawonye usho kubumbana kwebantfu belicembu linye. leligama linebudlelwano nalokwenteka emacenjini aboNkhanise naMakhosi ngobe bebabumbene bayimbumba.
Kubhebhetseka kweludvweshu:
Makhosi wachubeka ngekulwa naNkhanise kubangwa lobukhosi.
Bangani baboMakhosi naNkhanise abazange balugobe luphondvo bafuna ngulowo nalowo umngani wakhe angene esikhundleni.
Ekugcineni kwemdlalo, umdlali longubangiswako kulindzeleke kutsi abambe lichaza kusukela ekucaleni kwemdlalo kuze kuyewufika ekugcineni lapho ancoba khona. Makhosi usuke nemdlalo ekucaleni kwawo wagcina ancobile atsetse bukhosi ekugcineni.
Lesicashunwa singadlaleka kalula enkhundleni ngobe kute tihibe kulenkhulumiswano yabo, bahleti njengemajaha bayabonisana.
Uma ufundza lomusho lolulwimi lunotse kakhulu, lunetisho: 'Ungatsatsi ngemawala'./Bese sitsatsa tinyatselo.
Kunesinongo senkhulumo lesisifaniso: 'Bindza ngatsi ufile'.
Lamavi aMakhosi alinga kugucula umcondvo waSifiso weludlame.
Imibono itawehluka. Labanye batawutsi ufuna sikhundla kantsi labanye batawutsi akafuni lutfo kuphela nje ukhombisa bungani lobucotfo.
NOBE
UMBUTO 13
INDZABAMBHALO
Lomdlalo uyabonakala kutsi uhamba nekuntjintja kwesikhatsi etimphilweni tebantfu, ikakhulukati kutemfundvo.
SINGENISO:
Sibonelo:
Bahlolwa bachaza sihloko basho ngalokufisha kutsi kuntjintja kwesikhatsi kushoni nekutsi kubakhona lapho loluntjitjo lubonakala khona, sib. Indlela yekukuphila emmangweni, indlela lekufundvwa ngayo etikolweni.
UMTIMBA:
Bahlolwa abaphawule ngalamaphuzu lalandzelako:
Kubandzakanyeka kwebafundzi ekutsatseni tincumo temmango njengekucamba emagama etikhungo.
Kubaluleka kwenchuboyelwati lwendzabuko lapho tinyanga netangoma ticatsatela bafundzi ngelwati lwendzabuko.
Luphenyo lolwentiwa bafundzi emaklasini, njll.
SIPHETFO:
Bahlolwa balindzeleke kutsi basonge emaphuzu labacoce ngawo emtimbeni wendzaba - besekele sihloko - basho kutsi vele luntjintjo lukhona nobe alukho - kakhulukati kutemfundvo.
NOBE
UMBUTO 14 (IMIBUTO LEMIFISHA)
Kufundzisa bafundzi ngemphilo yangaphandle kweliklasi, temphilo, temasiko, njll (kunye kwaloku) (Imibono itawehluka)
Batjele ngumdlali loyindilinga ngobe wacala kahle asebentisana nebangani bakhe kodvwa ekugcineni wabajikela waze wayolala esibhedlela.
Imibono itawehluka sib. Uma bafundzi bacabana, uma umfundzi acabana nathishela, nalokunye.
Thishela kumele abeketele, abe nesineke, abe nenhlitiyo lenhle.
Batjele abegcogca yonkhe imibuto kube nebantfu labakhetsiwe kutsi batawubuta leyo mibuto, kubuye kube lotawuba ngusihlalo, bafundzi bebaphendvula ngekulawulwa kubalekela kungenana emlonyeni.
Bafundzi bekumele bafundze kusombulula tinkinga tabo babuye bayati indzawo yathishela nemisebenti yakhe kute bamhloniphe emmangweni. (imibono ingehluka)
Yebo iyatakha ngobe Itenta tati imvelaphi, emakhosi nemasiko ato.
Bahlolwa batawusho kutsi lihle nobe libi besekele.
Lesaga sisho kutsi uma utjelwa kodvwa uphike Inkhani ugcina ungene ebubini njengaSatile lowagcina agula ngenca yesimilo sakhe lebebamtjela kutsi ehlukane naso kodvwa angafuni.
Ligama lalomdlalo libumbene nesiphetfo sawo ngobe ekugcineni wonkhe umdlali utfola umvuzo waloko abekwenta emnyakeni wonkhe.
Balingis i lababalulekile batfola imivuzo yabo. Batjele uyaphumelela etifundvweni takhe, kantsi Satile uyehluleka.
SAMBA SIGABA C:
SAMBA:
SICHIBIYELO A
LULWIMI LWASEKHAYA
EMAMAKI
LULWIMI
Sakhiwo, kutselelana emanti kwemibono kanye nesetfulo. Lulwimi, umoya. Nesitayela lesisetjentisiwe endzabenimbhalo.
Kunekubumbana kwesakhiwo.
Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.
Licophelo lelisetulu
Imibono ilandzeleka kalula.
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo.
Umbhalo wetfulwe kahle.
Lokuncomekako
Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene.
Imibono iyevakala
Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile.
Lokwenetisako
Kunebufakazi lobutsite besakhiwo.
Kunemaphutsa lambalwa elulwimi, liphimbo nesitayela lokufanene.
Lokulingene
Kunemaphutsa elulwimi.
liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo.
Lokuyincenye
Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali.
Emaphutsa elulwimi.
Nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo.
Lokungenamphumelelo
Kulikhuni kubona kutsi sihloko silandzelwe.
liphimbo nesitayela lokungakalungi.
Lokuncomekako
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Lokwenetisako
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Lokwenetisako
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Lokuncomekako
Ukhombisa kuvisisa abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.
Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako.
Lokwenetisako
Uhumushe sihloko ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa
Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko.
Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.
Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.
Lokulingene
Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.
Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.
Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni.
Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Lokuyincenye
Akavisisi sihloko.
Imphendvulo inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
Lokungenamphumelelo
Wehlulekile kuphendvula sihloko.
Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.
SICHIBIYELO B
I-Rubhrikhi yekuhlola I eseyi yeTemibhalo-(25 emamaki)
EMAZINGA
LOKUCUKETFWE 
KUCHAZWA KWESIHLOKO,
KUJULA KWEMIBONO, KUSEKELA NEKUVISISA UMSEBENTI LOMELE WENTIWE.
KUHLELEKA KWEMISEBENTI NEKUSENTJETISWA KWELULWIMI. LUHLAKA, SAKHIWO KULANDZELANA NEKWETFULWA KWEMIBONO
Lizinga 7
Emamaki
Sihloko usivisisa ngalokujulile.
Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.
Emamaki
Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu.
Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako.
Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.
Lizinga 6
Licophelo Lelisetulu
Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele.
½ - 11½ Emamaki
Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele.
Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako.
Imibono levakalako minyentana.
Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.
Licophelo lelisetulu
Emamaki
Indzaba ihleleke kahle.
Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu.
Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula.
Lizinga 5
Lokuncomekako
Emamaki
Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko.
Imphendvulo inemininingwane lencomekako.
Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.
Emamaki
Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo.
Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.
Lizinga 4
Lokwenetisako
Emamaki
Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi.
Ikhona leminye imibono lesekela sihloko.
Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako.
Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.
Lokwenetisako
Emamaki
Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.
Lizinga 3
Lokulingene
Emamaki
Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi.
Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe.
Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.
Lokulingene
Emamaki
Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo.
Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima.
Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi.
Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.
Lizinga 2
Lokuyincenye
Emamaki
Leminye imibono levakalako iniketwe yasekelwa ngekucaphuna encwadzini, kodvwa hhayi ngalokunembako
Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko.
Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.
Lokuyincenye
Emamaki
Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki.
Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.
Lizinga 1
Emamaki
Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni.
Kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko.
Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako.
Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.
Emamaki
Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso.
Kute luhlaka nesakhiwo.
Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo.
Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu.
